Kaisma Suurjärv

Kaisma Suurjärv

kaismasuurjrvPärnumaa loodeosas, Vändra vallas, võluvate rabade ja imeliste metsade keskel asub võrratu Kaisma Suurjärv. Järve pindala on 140,4 hektarit, suurim sügavus on 2,2 meetrit, keskmine 1,25. Maaliline Kaisma Suurjärv asub 35,7 meetri kõrgusel merepinnast Lääne- Eesti madalikul. See on nõrga läbivooluga, sisse voolavad mõned kraavid ja esineb rohkelt põhjaallikaid. Järvest voolab välja Enge jõgi, mis suubub Kasari jõkke. Kaisma Suurjäve väikevennaks on Kaisma Väikejärv. Kaks poissi on omavahel ühenduses ojaga. Kahe järve vaheline ala on aga ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 

Läänest ja lõunast ümbritseb järve raba. Edelas, põhjas ja kirjdes ulatub järveni soostunud männimets. Veel leidub seal põllumaid, niiskeid puisniite, karjamaid ja soostunud metsi. Kaldad on madalad, enamasti turbased või mudased. Idakaldal leidub ka rähkset kallast suurte rändkividega. Seal on võimalik ka supelda. Ümber järve kasvab tiheda müürina pilliroog. Ta annab kaitset paljudele peredele, kes elavad järves või tema kallastel. Paljud veelinnud varjavad end roostikus. Järvel võib kohata sinikael- parte, vihitajaid, sötkaid, tuttpütte, hanesid ja kurvitsaid. Silmailu pakuvad ka luigepered, kes päikeseloojangutel romantilisi hõiskeid kuuldavale toovad. Kalameeste rõõmuks elutsevad järves särg, ahven, haug, linask, latikas ja angerjas. Kuni 1939. aastani oli järv vähirikas. Madala veeseisuga karm talv 1939-1940 hävitas veekogus palju vähke. Vähki leidus kuni aastani 1957. Järve kaldale on rajanud kodu koprad, kelle usina tegevuse jälgi võib ümber järve matkates kõikjal kohata. Järve ümbritsevad metsad pakuvad aga varju paljudele metsloomadele. Hea õnne korral võib mõnega neist kohtudagi. Järve ümbritseb kuue kilomeetri pikkune matkarada, mis märjematel aladel on loodud laudteena. Raba ilu võib imetleda vaatetornist, kaks puhkekohta pakuvad aga võimalust järvevaadete nautimiseks. Järve kaldal asub Kaisma Suurjärve puhkeala. Järvemaastikku hoiab korras MTÜ Järvemaastik.