Matkarada

Matkarada on 6 km pikkune. Ligikaudu 1,5 km rajast on kaetud plankudega, et tagada mugavam liikumine ning vältida pinnase kahjustamist. Vihmase ilmakorral võib rada olla libe ja seega tuleb olla eriti ettevaatlik. 

Tähelepanelik matkaja võib varakevadisel hommikul kuulda või paremalgi juhtuda näha metsisemängu. Jändrikud rabamännid on lindude mängupuudeks ilmselt juba aastasadu. Pilku tõstes võib avastada puu tüvel asetsevaid karu küünisejälgi, mis ei ole sinna tekkinud mitte küüniste teritamise eesmärgil vaid sulle antakse märku, et sa asud metsakuninga territooriumil.

Siinkohal on asjakohane mainida, et seoses Stalini looduse ümberkujundamise plaanidega koostati omal-ajal Kaisma järvede kuivendamise eelprojekt. Enge jõe süvendamise II staadiumis oli ette nähtud Enge jõgi, Kulna oja ja Kaisma Väikejärv ning Suurjärve vaheline oja süvendamisele. Mõlemad järved oli kavas kuivaks lasta. Järvede veepinna alandamine andnuks võimaluse ümbruse sooalade kasutuselevõtmiseks põllumajandusmaana. Järve tagune kõrgraba kuulunuks peale kuivendamist kasutuselevõtmisele turba-briketitootmiseks. Enne aga tuli kaevata suur ja sügav kraav ning lõhata kraavi põhjas olevat paepinda kuni 1,5 meetri sügavuseni. 1958 aastal Maaparanduse Peavalitsuses toimunud tootmis-finantsplaani koostamise käigus laitis aga Boris Kuusik plaani maha. Õnneks plaanid jäid plaanideks ja matkarajal võib imetleda mitmekesist vahelduva maastikuga loodust. Rada viib ka rabasse, kus asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade Kaisma rabale. Raja läheduses võib märgata kuivenduskraave, mille ühendamisel järvega oleks olemasolev looduslik keskkond muutunud tundmatuseni. 

Kaisma Suurjärve Puhkeala matkaraja ehitust on toetanud:

2014-2020.8.01.004.01.15-0041 "Kaisma Suurjärve puhkeala matkaraja rekonstrueerimine 1,5 km ulatuses"